Säutsudel investori jaoks kulla hind

Aastakümneid liikus info suhteliselt aeglaselt. Isegi interneti tulekuga kulus enne tükk aega, kui mõni sündmus või oluline infokild laiema avalikkuseni jõudis. Wall Streeti firmad maksid ja maksavad seni suuri summasid ettevõtetele nagu Bloomberg ja Thomson Reuters, kelle kaudu saadakse ligi infole, mis ülejäänud avalikkusele jõuab minutid või kümned hiljem. Selleks ajaks on aga tehingud tehtud ning tavainvestor ammu rongist maha jäänud.

Sotsiaalmeedia ja internet on muutunud investoritele olulisteks töövahenditeks. Varem kaua liikunud info võib nüüd olla kõigest ühe säutsu kaugusel, mis omakorda parandab oluliselt tavainvestori reageerimiskiirust. Kasutegureid on aga muidki. Investorid võivad kasutada sotsiaalmeediat mõne konkreetse aktsia uurimise jaoks, otsida taustainfot näiteks maaklerite või finantsnõustajate kohta, leida uusi investeerimisstrateegiaid või arutada turul toimuvat teiste inimestega.

Kanalit vali hoolega

Võimalusi panna sotsiaalmeedia enda kasuks tööle on seega lõpmatult palju. Kõige parem viis olla kiiresti uudistega kursis, kuulda, mida teised arvad ning teha taustatööd, on kasutada Twitterit. Erinevalt Facebookist, kus info kättesaamine sõltub sotsiaalvõrgustiku ülikeerukast algoritmist, on Twitter suhteliselt lihtne. Nii kui keegi, keda sa jälgid, säutsub midagi, on see info ka sinu ajajoonel olemas. Lisaks muudab Twitteri investorisõbralikuks fakt, et paljud investeerimis- ja ärimaailma kuulsused kasutavad seda.

Facebook nõuab veidi teistsugust lähenemist. Isegi kui keegi jälgib või like'ib kedagi, siis tema või nende postitatav info ei pruugi sinuni jõuda. Uuest aastast see tõenäosus suureneb veelgi. Seetõttu tasub näoraamatust otsida pigem sisukamaid lugusid, artikleid või analüüse, mis ei nõua kohest telefonikõnet oma maaklerile.

Et aidata eesti investoritel selles kirjus maailmas paremini navigeerida, panime kokku nimekirja inimestest ja asutustest, keda Äripäeva hinnangul tasuks sotsiaalmeedias jälgida.

Ettevaatust petturitega

Kuigi sotsiaalmeedia pakub investoritele uusi võimalusi, siis on petised alati näidanud suurepärast kohanemisvõimet uute tehnoloogiate suhtes. Oma olemuse tõttu võimaldab sotsiaalmeedia levitada üsna kiiresti ja laialdaselt valeinfot, mis võib kanda ühe kitsa ringi petturite huvi.

Üks moodus, kuidas sotsiaalmeediat ära kasutada, on turumanipulatsioon. Näiteks on selleks eksliku info levitamine eesmärgiga mõjutada mõne konkreetse aktsia hinda. Selline valeinfo võib olla nii positiivne kui negatiivne. Ühel juhul võidavad petturid aktsia kallinemise pealt, teisel juhul tänu aktsia odavnemisele.

Kurikuulus kohtulugu

2010. aastal külmutas USA väärtpaberikomisjon (SEC) ühe Kanada paari varad ning esitas neile süüdistuse turumanipulatsioonis. Oma kodulehe (PennyStockChaser) ning Facebooki ja Twitteri konto kergitati neile kuulunud penniaktsiate hindu, misjärel müüsid nad endale kuulunud aktsiad maha ja teenisid neilt kopsakaid summasid.

Väidetavalt sai paar firmadelt hüvitistena miljoneid aktsiaid, mille nad müüsid maha sel ajal, kui nende enda veebileht ennustas aktsiatele suurt tõusu. SECi süüdistuse kohaselt ei esitanud paar neile kuulunud aktsiate kohta läbipaistvalt infot. Kohtuotsuse alusel pidid nad maksma kokku neli miljonit dollarit kahjutasusid.

Valge Maja pommitamine

Kõige kuulsam vahejuhtum Twitteri ja aktsiaturgude kohta leidis aset läinud aasta 23. aprillil, mil häkkerid hõivasid Associate Pressi Twitteri konto. Selle alt teatasid nad, et Valges Majas toimus kaks plahvatust ning Barack Obama on vigastatud.

Selle tulemusel kukkus kõigest loetud sekunditega nii Dow Jonesi tööstuskeskmine, S&P 500 indeks, Nasdaqi komposiitindeks ning toornafta üle 1%. Umbes neli minutit hiljem, kui oli selge, et tegu oli häkkimisjuhtumiga, tõusid turud varasemale tasemele tagasi.

Tegu oli esimese ja seni kõige tõsisema juhtumiga, mis näitas, kui tugevalt võib Twitteri filtreerimata uudisvoog finantsturge mõjutada.